Смекни!
smekni.com

Uni ja unenaod (estonii) (стр. 1 из 7)

Eesti Kõrgem Kommertskool

Psühholoogia kursusetöö

“Uni ja unenäod

Õppejõud: professor J. Ennulo

Õpilane: Mark Maslov

ÕB - 11

Tallinn 1998

Sissejuhatus

Eesmärgiks on avada kursusetöö unenäo olemus võttes aluseks inimtegevuses loomingut, prohvetlust, endeid, arengut.

Unenäo psühholoogia

ENNUSTAMINE JA TÄHENDUSUNI LÄBI AEGADE

1. LOODUSRAHVASTE UNENÄOD

Professor K. Ramul tsiteerib jesuiite, kes XVIIsajandi keskel läksid Kanadasse indiaanlasi (huroone) õigesse usku pöörama:

,,Unenägu on oraakel, mille poole kõik need rahvad pöörduvad ja mida nad kuulavad; on prohvet, kes ennustab neile tuleviku sündmusi, K.assandra (Troojd. kuninga Priamose tütar, ennustaja), kes hoiatab neid õnnetuste eest, mis neid ähvardavad, harilik arst nende haigustes...

Kui pealik räägib ühelt poolt ja unenägu teiselt poolt, siis võib pealik karjuda nii palju kui tahab — esimesena täidetakse unenäo käsk. Unenägu on sagedasti eesistujaks nende nõupidamistel. Kauplemist, kalapüüki ja küttimisf alustatakse harilikult unenäo loaga... Neil ei ole midagi nii kallist, millest nad hea meelega ei loobuks mõne unenäo pärast. öieti öelda — see on huroonide peajumal."

Põhja-Ameerika irokeesi hõimurühma kuuluvate t š e r o k i i d e kohta on etnograafid märkinud, et neil on kombeks end ravida ka unenäos juhtunud ussihammustuse puhul.

Suurjärvistu ümbruses elavatel o d z i b v a -indiaanlastel on veel tänini alles muistne komme saada unes juhendeid haiguse vastu. Eelnevalt tuleb nälgida, teistest eralduda, heita magama ja oodata vaimolevust, kes ütleb prognoosi ning annab soovitusi.

Arvatavasti on indiaanlased iseseisvalt tulnud samasu-gusele ravimeetodile, nagu oli kasutusel Vana-Egiptuses ja -Kreekas.

,,Üks suguharu pealik sai kuulda, et keegi ta alamatest oli unes näinud sugulist vahekorda ühe tema tütrega. Pealik nõudis alamalt täie pruudi lunaraha selle põhjendu-sega, et magaja hing oli saanud naudingu-rahulduse, mis seaduse järgi on võimalik ainult, kui pealikule tasutakse ta tütre hind."

Aafrikas o n a š a n t i rahvusel abieluinimestele ette nähtud karistus ka unes juhtunud abielurikkumise eest.

Etnograaf L. Sternberg kirjeldab üht Aafrika rändurit, kelle juurde tuli 150 km kauguselt (jalgsi muidugi) kohalik elanik ja nõudis kahjutasu orja tapmise eest. Nimelt oli ta näinud unes, et võõras rändur oli tapnud tema orja.

Aafrika k o n d e suguharu liikmed jaotavad tähendus-unenägusid kahte suurde liiki: tavalised tähendused ning teade, mille annab magajale surnu vaim või jumal.

Analoogseid kirjapanekuid on ka Okeaania paapuate kohta:

,,Unenägudel enestel on maagide nõiatoimingutes erakordselt suur tähtsus, sest pärismaalaste arvates avaldub nendes nähtustes surnud maagide tahe."

Polüneeslaste kohta on kirjutatud nii:

,,0ma kutselt olid oraaklitele väga lähedased ennustajad, kes näiteks Havai saartel ennustasid tulevikku ohvrilooma sisikonna järgi. Ei puudunud ka unenäoseletajad ja maagid, kes haigeid ravisid."

Ennustamine polnud vanasti sugugi ohutu eriala. Herodotos kirjutab, mis juhtus V sajandil e.Kr. sküüdi ennustajatega, kui leiti,et nende ennustused pole õiged.

,,Erinustajad hukatakse järgmisel viisil: vanker laotatakse hagu täis ja härjad rakendatakse ette; ennustajatel köidetakse jalad kinni, käed seotakse selja taha ning suud topitakse täis ja nad pannakse haokuhja sisse. Haod süüdatakse põlema, härjad hirmutatakse lõhkuma ning kihutatakse sõitma. Sageli hukkuvad härjad koos ennusta-jatega leekides, aga juhul kui tiisel ära põleb, saavad härjad põgenema ning pääsevad ainult põletustega. Siin kirjelda-tud viisil põletavad nad ennustajaid ka teistel põhjustel ja nimetavad neid siis valeprohvetiteks.

Aga keda kuningas tappa laseb, nende poegadele ka ei halastata ja kõik meessoost järglased hukatakse, kuid naissoole ei tehta mingit kurja."

Samu kombeid on harrastatud ka Vana-Indias, kus kolm korda eksinud ennustaja viidi seotult dzunglisse tiigritele toiduks.

Siberi šamaanidel oli ennustamine samuti olulisel kohal. Nii on kirjutatud sölkuppide kohta järgmist: ,,Nägijat nimetatakse sölkuppidel ,,djutsilõ". Ta näeb prohvetlikke unenägusid. Ka tajüb ta ärkvel paragnostiliselt ümbruses valitsevat olukorda. Kui kellelgi tekib vajadus kutsuda šamaani haige juurde, teab šamaan juba seda. Kui ta koju jääb ja haiget vaatama tuleb, on tervistumislootust, kui aga šamaan enne kutsumist kodunt lahkub, pole paranemisloo-tust."

Ka üks k e t i šamaani, bangose funktsioone on ennustamine. E. Aleksejenko kirjutab:

,,Bangosele omistati võime teada, kes ammu surnud sugulastest peab tagasi pöörduma uue inimesena. Nad teatavad rasedale naisele ta tulevase lapse nime."

Ennustati nii unenägude kui lõkke praksumise iseärasus-te järgi.

Kauaaegsed tavad on taassündide jälgimisel ka t u v a šamaanidel — böönidel. V. Djakonova kirjutab:

,,Pärast samaani surma ei läinud ta hing ära. Tema võttis enda juurde taiga või mägede isand, muutes ta kajaks või millekski tühjaks. Sellesse perekonda pöördus pärilikkuse teel tagasi vaid,, böön" (samanistlik anne). Erinevalt "sunusest" asub,, böön" pärast kandja surma kuskil lähedases maakohas. Mõnikord aga ei tulnud see esivane-mate peresse. Sel puhul arvati, et ta on läinud siinsetest kohtadest liiga kaugele.

Tugevad šamaanid suutsid veel eluajal ennustada, kellesse sugulastest ,,böön" siseneb. Kui ,,sunus" tuli peresse taevast (tengri), siis selline samaan muutus tugevaks ja teda nimetati tengri bööniks. (Sama ettekuju-tus on ka laamadel.)"

Tõenäoliselt on Tuva jt. Altai piirkondade uskumuste möju ulatunud ka muistsesse Tiibeti bööni-religiooni, mille põhjal veel tänapäevalgi otsitakse taassündinud dalai-laamasid. Vastupidine levikutee on vähem tõenäoline, sest taassünniõpetus on levinud üle kogu Siberi, kusjuures puuduvad märgatavad budistlikud mõjud. Võimalik on ka veel selline variant, et Siberi ja Tiibeti rahvausund on pärit ühisest eelkultuurist.

Elusaatust ennustasid tuva šamaanid vana-aasta öhtulveel sünnimärkide järgi. Tähtsamaid märke oli 9. Mehel loeti neid kellaosuti suunas, arvestades seejuures 12-aastast loomkalendrit. Naise sünnimärke loeti vastupidises järje-korras. Täpne märkide tõlgendus pole teada.

Ka meie kaugemal hõimurahval, laplastel ehk saamidel on huvitavaid ennustuskombeid. Et laplased elavad üsna hõredalt asustatud alal, siis on iga külalise tulek sündmuseks. Laplaste riietuse, saanide ja koja juures on rohkesti tegemist paeltega. Sellega on seotud omapärane ennete süsteem:

— kui paelad lähevad sõlme, tuleb võõraid;

— umbsõlme puhul on tulija vaene;

— tõmbsõlme puhul tuleb rikas;

— kui sõlme läks nööri ots, ei ela tulija kaua;

— kui sõlm tuli keskele, elab tulija kaua.

Nagu teistelgi rahvastel, on laplaste rahvausus paremal poolel erinev tähendus vasemast. Näiteks kui sügeleb vasem käsi, siis saad midagi; sügeleb parem käsi — annad midagi.

Unesümbolid on laplastel möneti sarnased teistegi rahvaste omadega. Näites: purunenud tuba või ait tähistab omaste surma; neiuga armatsemine haigust; kui naine annab midagi, tähendab see haigust; purjusolek halba sündmust; kui raske haige näeb end tervena, võib oodata surma.

Samanism on rahvausund olnud ka eestlastel. Veel tänini on käibel väljendid nagu ,,vaim tuleb peale" (inspiratsiooni tähenduses). Väljend ,,meelt lahutama" tähendab U. Masingu arvates hingerändu. Veel aastal 1071 on Novgorodi kroonikas tšuudi (eesti) nõia transsi ehk lõvesse langemist kirjeldatud. Igatahes on Saaremaal tänini säilinud veel Lõve jõe nimetus. Viljandi- ja Valgamaal on olnud. Lõve-nimelised külad. Läti Henriku kroonikas on viiteid arbuga ennustamisele, mida toimetati enne tähtsaid sõjalis-poliitilisi sündmusi.

2. SUMER JA EGIPTUS

Juba maailma esimeses tsivilisatsioonis, Vana-Sumeris (hilisema nimega Kaldea) tunti unenägude tõlgendamist. Selle jaoks olid spetsiaalsed preestrid. Nagu märgib antiikaja ajaloolane Strabon, teati veel meie ajaarvamise algul nimetust ,,kaldealane" põhitähenduses ,,uneseletaja".

Ennustamisega üldse tegelesid veel astroloogid jt. mantikatundjad. Sumeri mantika üheks erijooneks peab A. Lehman vaimkaitsja vahetut mõju. Vana-Sumerist on teada ka in aailma esimene kirjapandud unenägu. See on pärit muistse, XXIII saj. e.Kr. kirjapandud ,,Gilgameši eepose" esimeselt kiilkirjatahvlilt. Unenäo eellugu on selline: Uruki linna kuningas (elas u. 2700 a. e.Kr.) on küll suur vägevuselt ja toreduselt, aga ta rõhub rahvast liiga rängalt. Jumalad otsustavad luua talle vastukaaluks älitugeva loominimese — Enkidu. Templiprostituudi võlusid kasutades meelitab Gilgameš Enkidu mägedest Uruki linna. Kui nad on linna jõudnud, ütleb prostituut Enkidule:

,,Veel enne, kui sa mägedest alla laskusid, nägi Gilgameš Uruki linnäs sind unes. Ärgates rääkis ta sellest oma emale:

,,Mu ema, ma nägin täna öösel und. Taevas oli täis tähti. NaguAnu (Sumeri taevajumal — I.S.) sõjavägi, langes mu peale Inimene, kes sündinud mägedes. Ma püiidsin teda haarata, aga tema oli tugevam. Ma püüdsin teda heita, aga ta ei kõikunud. Tema vastu tõusis kogu Uruki rahvas. Tema aga seisis nagu sammas ja tal suudeldi jalgu. Siis hüppasin talle peale nagu naisele. Sain tast jagu ja paiskasin ta sinu jalge ette. Sina ju tahtsid, et me mõõdaksime jõudu."

Rimat-Helit (Gilgameši ema, jumal Ninsani epiteet — I.S.), kes teab kõike, räägib isandale, Rimat-Helit, kõiketeadja, ütleb Gilgamesile:

See, keda nägid keset tähti hiiglaslikus taevas, kes nagu Anu sõjavägi sulle peale tormas, keda sa võitsid ja mu jalge ette paiskasid — see on aus ja tugev sõber. Ta aitab alati sõpra. Ta jõud saab kuulsaks üle kogu maa. Ta jõud on suur nagu Anu sõjavägi."

Nagu eeposest teame, saidki Gilgameš ja Enkidu sõpradeks ja sooritasid koos mitmeid võitlusi ja seiklusi.

Teisel savitahvlil on kirjas ka Enkidu unenägu. Seal on juttu reisist, mille Enkidu sooritas kotkasmehega allilma, ja on mainitud ka prohveteid. (Tsiteeritud teoses on Enkidu asemel kasutatud Eabani nime.)

Kokku on Gilgameši eeposes seitse unenädkirjeldust.

Ka Vana-Egiptuses olid preesterprohvetite koolid, tunti sümboolsete unenägude seletamist, valmistati ette ka naisprohveteid. Et sellisele tegevusele suurt tähendust omistati, näitab asjaolu, et kuningate ja vaaraode juures tegutsesid elukutselised uneseletajad. Vanim unenägude seletaja ongi pärit Egiptusest, 12. dünastia ajast (2000-1790 a.e.Kr.).

Mõni näide üldse egiptuse sümboolikast. Tõusev täht tähistas inimese sündi, rõngas mehelikkust, poolkuu meest (abikaasat), kärg naist, ruut täiust (mehe ja naise ühendus), süüdatud lamp hinge, päike head saatust, sõlm abielu, puu oksakoht elujõudu.

Värvustest sümboliseeris helesinine kui püha värv vaimu, valge tarkust, kuldne seadust ja must allilma.

Tihti oli unedel riikide saatusi määrav mõju. Nii viitab egüptoloog J. Bonwick oma raamatus Napata linnas asuvale monumendile, kus on hieroglüüfkirjas raiutud kuningas Aman-Meri-Nout unenägu. Võimalik, et tegemist on Napata kuninga Pianehi (nn. Etioopia-dünastia, 751-656 a.e.Kr.) egiptusepärase nimega.

Kuningas olevat ühel ööl näinud, et seisab näoga itta. Temast mõlemal pool on aga kaks madu.

Kuninga und seletati nii, et lisaks^lõunasse jäävale Etioopiale saab ta ka põhjapoolse ala, Egiptuse peremeheks.

Kuningas võtnudki ette sõjakäigu ja vallutanud põlise Egiptuse vaaraode residentsi — Memphise.

Vanas Egiptuses oli põhimõte, et unenägusid saadab jumal, kes vajaduse korral läkitab ka uneseletaja. Head uned pärinevad taeva- ja ennustusjumalalt Horuselt, halvad uned — kurjuse, tormi- ja sõjajumalalt Setilt.

,,Gilgameši eepose" järel on teiseks ülesmärgitud unenäoks arvatavasti Egiptuse printsi Thutmos IV uni u. 1450 a.e.Kr.

Olles Sfinksi juurde jalutanud, heitnud prints magama. Edasi seisab kivitahvlil hieroglüüfkirjas järgmist:

,,Momendil, mil Päike oli seniidis, nägi ta und. Talle tundus, nagu oleks suur jumal ise temaga rääkinud:

,,Märka mind, vaata mind, mu poeg Thutmos. Olen su isa Hormakhu, Khepra Ra Toom. Sa saad kuningriigi. Maa väheneb oma pikkuselt ja laiuselt. Küllus ja rikkus kuivavad kokku... Sulle saab elupuult annetatud palju aastaid. Ma annan ülima kõigist asjadest. Selles paigas, kus ma olen, on liiv mind katnud. Luba, et täidad mu südamesoovi. Siis annetan ma sulle kunsti, mu poeg, annetan võime, mu aitaja..."

Kui Thutmosis IV sai vaaraoks, laskis ta puhastada Hormakhule pühendatud sfinksi tuiskliivast. Ja nagu unenägu oli lubanud, oli Thutmosis IV valitsusaeg pikk ja viljakas."

Vana-Egiptuses oli IV-III saj.e.Kr. veel komme panna haigeid peajumal Serapise templisse magama. Jumal pidi end unes ilmutama ja andma nõu, kuidas terveks saada.

Serapise nimi tuleneb arvatavasti surnust ülestõusnud püha härja nimest: Apis + jumal Osiris — Oserapis — Serapis.

3. VANA-KREEKA

Egiptuse uskumused levisid Kreekasse arvatavasti juba enne 1000 a.e.Kr. Kreeta ja Foiniikia kaudu ning hiljem, kui olid Kreeka-Pärsia sõjad, Pärsia kaudu.

Ka Kreekas levis ,,templiune" komme. Seda harrastati egiptlastelt laenatud jumala Serapise ja arstikunsti jumala Asklepiose templeis ning see sai nimetuseks inkubatsioon.

Huvitav detail: kreeka arstikunstijumal Askle-pios onennustusjumal Apolloni poeg. Apollon on aga omakorda peajumal Zeusi (Egiptuses vastas sellele Serapis) poeg.

Kui templiunes antud juhatus osutus õigeks, siis kingiti templile vastava organi elevandiluust, hõbedast või kullast kujutis. Tavaliselt lisati sinna veel selgituseks ,,kat onar" — une põhjal.

Üheks Kreeka unenäoseletaja Artemidorose allikaks olidki Asklepiose templis nähtus tervistumisunenäod. II saj.e.Kr. kirjutab Artemidoros kokkuvõtte unesümbolite tõlgendamisest — ,,0neirokritika".

Näiteks kästi ühel haigel unes süüa ,,sõrmi". Uneseletaja preestri seletuse kohaselt sõi haige datleid, mida nimetati nende kuju järgi ka sõrmedeks, ja tervistus.

Üks rinnapöletikuga naine nägi unes, et oinas imes ta haiget rinda, misjärel see sai terveks. Uneseletaja käskis ravimit valmistada ühest rohust, arnoglossusest (oinakee-lest) ja haige sai terveks.

Huvitav on märkida, et toodud näites on rakendust leidnud sõnalised sarnasusassotsiatsioonid. Artemido-ros lisab, et osa ,,unenägusid on realistlikud ja iga unenäo seletamisel tuleb arvestada unenägija isiksust".

Kreeka arstikunsti esiisale Hippokratesele omistatakse tähelepanek, et mõnikord avaldub haigus'köigepealt unes. Usk unes saadavaisse arstlikesse õpetustesse oli nii tugev, et isegi Makedoonia Aleksander nägi unes senitundmatut ravimtaime, millega raviti terveks väepealik Ptolemaios. Cicero kirjutab sellest nii:

,,MafcedooTiia Aleksander, magades ühes telgis oma sõbr» Ptolemaiosega, keda oli tabanud vaenlase mürginool, nägi sellist und : tema juurde tulnud madu, kes kutsunud Olymposelt oma ema. Sellel olnud käes suur omapärase kuju ja värvusega ravimtaime juur, mida ta näitas Aleksandrile. Hommikul ärgates olnud Aleksandril selle juure välimus hästi meeles. Ta saatnud sõdurid sellist juurt otsima. Varsti ravimtaim leitigi ja Ptolemaios ning teised mürginoolest tabatud sõdurid said terveks."